
|
Sarnaselt Golfiga paranes ka Golf GTI aerodünaamika, mis mõjub lisaks kütusekulu kahanemisele positiivselt ka kiirusomadustele. Mootoril on palju jõudu juba madalatel pööretel ja kiirus koguneb kiiresti. Paigalt sajani kiirendamiseks kulub vaid 7,2 sekundit, tippkiirus on kasvanud 239 km/h-le. Võrdluseks: esimese põlve Golf GTI sõitis 1976. aastal 110 hobujõu toel 182 km/h. Tõeliselt kiire auto ehitamiseks ei piisa ainult võimsast mootorist, mistõttu on GTI tarbeks Golfi veermik ulatuslikult ümber tehtud. GTI on 22 mm võrra madalam, vedrud, amortisaatorid ja tagumine stabilisaatorivarb on ümber seadistatud. Uus Golf GTI saab esimese Volkswagenina seeriavarustusse piiratud libisemisega diferentsiaali, mis töötab koos ESPga. See tagab võimsuse optimaalsema asfaldile kandmise ja parema juhitavuse igas olukorras. Sarnaselt Golfiga on ka GTI-l saadaval muudetava jäikusega amortisaatorid DCC. Kiirele autole on see võimalus eriti teretulnud, sest võimaldab masina vastavalt olukorrale nupule vajutusel kas sportlikumaks või mugavamaks seadistada. Süsteem jälgib teepinda ja juhi sõidustiili pidevalt ka ise, muutes automaatselt amortisaatorite tööd. Näiteks kiirendamisel, pidurdamisel ja järskudel pööretel muutub vedrustus sekundi murdosa jooksul jäigemaks, et tagada parim teelpüsivus ja vähendada auto kõikumist.
Suure õhuvõtuavaga tuuletamm hoolitseb mootori jahutuse eest, kuid samas aitab autol visuaalselt laiemana näida. Peenikesed punased triibud iluvõrel viitavad esimesele Golf GTI-le, nagu ka sõitjateruumis kasutatud ruuduline kangas. Esmakordselt on Golf GTI-l kaks väljalasketoru – üks kummalgi pool. Tagasihoidlik spoiler tagaluugi kohal oli vajalik aerodünaamika viimistlemiseks. Auto sportlikes ambitsioonides jääb vähe kahtlust, kuid juba kevadel on võimalik seda huvilistel ka ise järele proovida.
|